+371 27 77 66 13
Mootori eelsoojendus on Eesti kliimas teema, mis LV-turul praktiliselt ei kehti, kuid siin on see paljudele autoomanikele igapäevane küsimus. Selgitame, kuidas süsteem töötab, milliseid detaile see hõlmab ja millal investeering tegelikult ära tasub.
Kuidas mootori eelsoojendus töötab
Eelsoojenduse süsteem soojendab mootori jahutusvedelikku (ja sageli ka õli) enne käivitamist elektrilise küttekeha abil, mis on tavaliselt paigaldatud jahutussüsteemi vooluringi. Auto ühendatakse enne käivitamist mõneks tunniks pistikupessa, mis vähendab oluliselt külma käivituse koormust mootorile. Süsteem lülitub tavaliselt sisse ainult siis, kui auto on pistikupessa ühendatud.
Salongi eelsoojendus - täiendav, kuid eraldiseisev süsteem
Osadel autodel on peale mootori eelsoojenduse ka eraldi kütusega töötav salongi eelsoojendussüsteem (nagu Webasto või Eberspächer tüüpi seadmed), mis soojendab salongi õhku sõltumatult mootori jahutusringist ja töötab isegi ilma auto elektritoiteta. Need kaks süsteemi on tehniliselt erinevad ja kasutavad erinevaid varuosi, mistõttu on oluline täpsustada, kumba süsteemi teie autole detaili vaja on.
Milliseid detaile süsteem hõlmab
Peamine komponent on küttekeha ise, mis paigaldatakse tavaliselt jahutusvedeliku vooluringi mootoriploki lähedale, lisaks vajalikud voolikud, termostaadid ja juhtmestik. Vanematel süsteemidel kulub aja jooksul kõige sagedamini just küttekeha element või selle ühendus. Vanemate autode puhul tasub kontrollida ka pistikupesa enda seisukorda, kuna see on samuti pideva õuetingimustele avatuse tõttu kulumisele altis.
Millistele autoomanikele see kõige rohkem kasu toob
Eelsoojendus on kõige mõttekam neile, kes parkivad auto õues ja käivitavad seda regulaarselt -20°C ja külmemas temperatuuris - see vähendab mootori kulumist külma käivituse ajal ja parandab kütusekulu esimestel kilomeetritel. Neile, kes parkivad soojas garaažis, on kasu oluliselt väiksem.
Kuidas eelsoojendus mõjutab mootori eluiga
Külm käivitamine on üks suurimaid mootori kulumise põhjustajaid, kuna õli ei jõua enne käivitamist kõiki liikuvaid osi katta - eelsoojendatud mootoril on see probleem oluliselt väiksem, kuna nii jahutusvedelik kui sageli ka õli on juba soojemad. Pikas perspektiivis tähendab see väiksemat kulumist kolvirõngastel ja laagritel.
Levinud rikked ja millal detaili vahetada
Kui eelsoojendus ei soojenda mootorit enam nagu varem, on tavaliselt süüdi küttekeha element ise või selle elektriline ühendus, mitte kogu süsteem - sageli piisab ühe komponendi vahetusest, mitte kogu süsteemi uuendamisest. Selle kontrollimine on tavaliselt kiirem ja odavam kui kogu süsteemi asendamine.
Kuidas eelsoojendus mõjutab mootori kütusekulu
Külmalt käivitatud mootor tarbib esimestel kilomeetritel oluliselt rohkem kütust, kuna elektroonika töötab rikastatud segamisrežiimil kuni töötemperatuurini jõudmiseni - eelsoojendatud mootoril on see periood lühem, mis vähendab kütusekulu just lühikeste, külmade sõitude puhul.
Diislimootorite ja bensiinimootorite erinevused eelsoojenduse osas
Diislimootorid saavad eelsoojendusest üldiselt suuremat kasu kui bensiinimootorid, kuna diislikütuse süttimine sõltub rohkem kõrgest survest ja temperatuurist, mis külma mootoriga on raskemini saavutatav - see selgitab, miks eelsoojendus on eriti levinud just diiselmootoriga autodel Eesti turul.
Kas eelsoojendust saab hiljem paigaldada autole, millel seda algselt ei olnud
Enamikule autodele saab eelsoojenduse süsteemi paigaldada ka järgi, kuigi see nõuab sobiva küttekeha leidmist konkreetsele mootorimudelile ja selle õiget paigaldamist jahutusvedeliku vooluringi. Eestis on see levinud lahendus vanemate autode puhul, mis algselt osteti mõnest teisest riigist, kus eelsoojendust tavapäraselt ei kasutata.
Termostaadiga pistikupesade eelised tavaliste ajastitega võrreldes
Termostaatpistikupesa lülitab eelsoojenduse sisse alles siis, kui välistemperatuur langeb alla teatud piiri, mis vähendab elektrikulu võrreldes lihtsa taimeriga, mis soojendab autot igal ööl ühtemoodi, sõltumata tegelikust ilmast. See on eriti kasulik Eesti kliimas, kus talvel esineb sageli suuri temperatuurikõikumisi ühe nädala jooksul.
Kuidas kontrollida, kas eelsoojendus töötab korrektselt
Lihtsaim viis kontrollimiseks on käega puudutada jahutusvedeliku voolikut mootoriruumis mõni tund pärast pistikupessa ühendamist - kui see on soe, töötab süsteem korralikult. Kui voolik on külm, tasub kontrollida pistiku ühendust ja kaitset, enne kui eeldada küttekeha enda riket.
Jahutussüsteemi ja eelsoojendusega seotud detailid leiate siit. Kui pole kindel, milline komponent teie süsteemis rikkis on, võtke meiega ühendust.
Korduma kippuvad küsimused
- Kas eelsoojendus tasub ära ka linnas parkides?
- Vähem kui maal või õues parkides, aga see aitab siiski vähendada külma käivituse koormust ja parandada kütusekulu esimestel kilomeetritel.
- Kui kaua enne käivitamist auto ühendada?
- Tavaliselt 2-4 tundi, olenevalt välistemperatuurist ja süsteemi võimsusest.
- Mis kõige sagedamini eelsoojendussüsteemis rikki läheb?
- Küttekeha element ise või selle elektriline ühendus - harvemini kogu vooluring.
- Kas mootori eelsoojendus ja salongi eelsoojendus on sama süsteem?
- Ei, need on tehniliselt erinevad süsteemid erinevate varuosadega - täpsustage, kumba tüüpi teie autole vaja on.
- Kas diiselmootoril on eelsoojendusest rohkem kasu kui bensiinimootoril?
- Jah, kuna diislikütuse süttimine sõltub rohkem kõrgest temperatuurist ja survest, mis külma mootoriga on raskemini saavutatav.
- Kas eelsoojenduse saab hiljem juurde paigaldada?
- Jah, enamikule mootoritele saab sobiva küttekeha järgi paigaldada, kuigi see nõuab õiget ühendamist jahutusvedeliku vooluringiga.